Väikest ja armast vutti võib kodus ka lemmiklinnuna pidada

Põllumajanduslind koju sõbraks

Põldvutt on esimene asi, mida külalised mu korterisse astudes näevad. Ja küsivad, mis lind see on. Palun ära arvata ja siis öeldakse nurmkana või laanepüü, kuigi puurile on kleebitud sildid: Põldvutt. Coturnix coturnix. (Die) Wachtel. Quail. Paipala. Perepel. (Kui keegi teab vuti nime ka soome, rootsi vm keeles, teatagu aga meile!)

Eesti vuti tõug kinnitati 9. dets 1988.

Eesti vuti tõug kinnitati 9. dets 1988. Vutitõu aretustöö kestis Kaiaveres Tabivere lähedal Jõgevamaal alates 1978. aastast. Kaarepere metsakatsejaama põldvutifarm oma 45000 linnuga oli omataoliste seas Euroopa suurim. 1. jaan 1991 oli farmis 33800 lindu. 1990 munesid vutid Kaiaveres 6,3 milj muna. Keskmiselt saadi ühelt linnult 309,1 muna aastas. Parima linnu aastatoodang oli 327 muna, kehakaal keskmiselt 169-190 g, munakaal 12 grammi.
Eesti vutitõug on ainuke Eestis aretatud põllumajanduslik linnutõug. Omaaegses Nõukogude Liidus oli see ainuke tõuks tunnustatud vutipopulatsioon, kelle munejate lindude koguarvuks Nõukogude Liidu piirides loeti tõu tunnustamisel (1987. a.) 72 000 lindu.